Emakakaela konisatsioon on kirurgiline ravimeetod, mille käigus eemaldatakse koonusekujuline osa emakakaelast – vt joonis. Emakakaela konisatsiooni eesmärgiks on emakakaelalt düsplastiliste rakkudega ala eemaldamine.

Emakakaela konisatsioon teostatakse kas üldnarkoosis või kohaliku tuimestusega. Koonusekujuline emakakaela osa eemaldatakse elektrinoaga või skalpelliga ja suunatakse edasi histoloogiliseks uuringuks. Histoloogiline uuring aitab täpsustada rakulisi muutusi ja nende ulatust. Histoloogilise uuringu vastuse saate te teada 2-3 nädala möödudes oma naistearsti käest. Peale histoloogilise vastuse saabumist koostatakse edasine emakakaela jälgimise plaan. Üldjuhul on vajalik günekoloogiline kontroll ja PAP testi teostamine 1 kord aastas kuni 5 aasta jooksul.

Konisatsioonijärgselt ei ole soovitav kasutada 4-6 nädala jooksul tupetampoone (ka menstruatsiooni ajal) ja elada suguelu. Esimese 2 nädala jooksul peaks hoiduma raskest füüsilisest pingutusest. Samuti ei ole soovitav sellel ajal ujuda ja käia vannis.

2-4 nädalat peale emakakaela konisatsiooni võib esineda vähest veritsust ja ebameeldiva lõhnaga voolust. Kui veritsus on rohke (vere hulk suurem võrreldes menstruatsiooniaegse veritsusega), peate pöörduma naistearsti juurde kontrollile. Konisatsioonijärgset verejooksu esineb kõige sagedamini 6-14 päeval peale protseduuri. Harva võib esineda konisatsioonijärgselt nõrka alakõhuvalu. Mõningatel juhtudel võite tunda tuima alakõhu valulikkust esimesel konisatsioonijärgsel päeval. Varasemat emakakaela kontrolli nõuavad ka kehatemperatuuri tõus või teravad alakõhuvalud esimesel konisatsioonijärgsel nädalal.