Termin ”plaasia” tähendab ladina keeles kasvamist. Düsplaasia märgib endas rakkude kasvamise häirumist. Kergem on düsplaasiast aru saada, kui vaadata normaalse emakakaela struktuuri. Vaadates emakakaela pealispinna epiteeli rakke mikroskoobi all, on näha erinevas kihis ja suuruses rakke. Rakkude kasvamine toimub sügavamast kihist (basaalmembraani juurest) pinna poole. Alumistes kihtides on rakud ümarama kujuga ning kasvades pinna poole muutuvad lamedamaks kuni lõpuks irduvad pinna pealt.

Düsplaasia korral on rakkude kasvamine häiritud. Kerge astme düsplaasia korral on muutunud ainult mõned rakud emakakaela pinnaepiteelis. Mõõduka astme düsplaasia korral haaravad muutused enda alla pool kuni 2/3 emakakaela pinnaepiteeli paksusest.

Raske astme düsplaasia ja emakakaelavähi in situ (algava emakakaelavähi) korral on häiritud kogu pinnaepiteeli rakkude kasvamine, kuid muutunud rakud ei tungi sügavamale basaalkihist.

Emakakaelavähi korral ei piirdu muutused ainult emakakaela epiteeli pealispinnaga, vaid muutunud rakud tungivad ka läbi basaalmembraani all asuvatesse kudedesse. Edasi võivad kahjustatud rakud mööda veresooni ja lümfiteid liikuda kaugemalolevatesse kudedesse (organitesse). Emakakaelavähi puhul on muutuste ulatus ning ravi palju laiaulatuslikum kui düsplaasia korral.

Kas emakakaela düsplaasia vajab alati ravi? 

Madala astme emakakaela düsplaasia ei vaja koheselt ravi; selliseid emakakaela muutusi võib jälgida. 

Kuna suuremal osal noortel naistel taandub inimese papilloomviiruse (HPV) infektsioon iseeneslikult, siis ka düsplaasia nähud kaovad peale seda. Täpsema emakakaela kontrollile tagasikutsumise sageduse saate oma raviarsti käest. Emakakaela mõõduka ja raske astme düsplaasia korral rakendatakse jälgimise asemel kirurgilist ravimeetodit – kõige sagedamini teostatakse emakakaela konisatsioon.